Tarbijabaromeetrist

Peame vajalikuks anda lisaselgitusi tarbijabaromeetri tulemuste kohta, sest avalikkuses on taas ilmunud seisukohti, mis seavad kahtluse alla tarbijate kindlustunde indikaatori muutuste vastavuse tegelikkusele ja seostavad 2022. aasta langust peamiselt küsitlusviisi muutusega sama aasta mais (telefoniküsitlustelt veebiküsitlustele).

Tarbijabaromeetri kindlustunde indikaatorist
Tarbijate kindlustunde indikaator on vastavalt Euroopa Komisjoni metoodikale arvutatava koondnäitaja ehk nn majandususaldusindeksi üks komponent. Valdavalt põhineb majandususaldusindeks äribaromeetrite kindlustunde indikaatoritel, mille osakaal on kokku 80%, sealhulgas tööstus- 40%, teenindus- 30%, ehitus- 5% ja jaekaubandusettevõtted 5%, tarbijabaromeetri osakaal on 20%. Meetod võimaldab saada kiirhinnangut majanduse seisu analüüsimiseks.

Tarbijabaromeetri kindlustunde koondnäitaja koosneb neljast komponendist:

  • pere majanduslik olukord (viimasel 12 kuul),
  • pere majandusolukorra prognoos (järgmisel 12 kuul),
  • riigi majandusliku olukorra prognoos (järgmisel 12 kuul),
  • püsikaupade ostuprognoos.

Tarbijate kindlustunde indikaator arvutatakse eeltoodud nelja küsimuse vastuste põhjal saldode aritmeetilise keskmisena. Saldod omakorda on positiivsete ja negatiivsete hinnangute osakaalude vahed. Viiese hinnanguskaala puhul korrutatakse äärmusvastusvariandid (%) 1-ga, vahepealsed (%) 0,5-ga ja lahutatakse üksteisest=saldo. Keskmist vastusvarianti (sama, %) ei võeta saldo arvestamisel arvesse.

Elanikele esitatavad küsimused, vastusevariandid, küsimuste esitamise järjekord ja vastaja kohta küsitavad taustandmed on kõik Euroopa Komisjoni poolt ette antud. Küsitluse läbiviimise viisile eraldi nõudeid seatud pole.

Tarbijabaromeetri analüüsi aluseks on 1000 Eesti elaniku (16 ja vanemad) veebiankeedile antud hinnangud oma pere ja Eesti majandusliku olukorra ning selle muutumise kohta. Kõik uuringud on läbi ajaloo olnud konfidentsiaalsed ja vabatahtlikud.

Tarbijabaromeetri küsimused on järgnevad:

Pere majanduslik olukord

Kuidas on muutunud Teie perekonna majanduslik olukord viimase 12 kuu jooksul?

  • läinud palju paremaks
  • läinud mõnevõrra paremaks
  • jäänud samaks
  • läinud mõnevõrra halvemaks
  • läinud palju halvemaks
  • ei oska öelda

Pere majandusolukorra prognoos

Kuidas võib muutuda Teie perekonna majanduslik olukord järgneva 12 kuu jooksul?

  • läheb palju paremaks
  • läheb mõnevõrra paremaks
  • jääb samaks
  • läheb mõnevõrra halvemaks
  • läheb palju halvemaks
  • ei oska öelda

Riigi majandusliku olukorra prognoos

Kuidas võib muutuda Eesti majanduslik olukord lähema 12 kuu jooksul?

  • läheb palju paremaks
  • läheb mõnevõrra paremaks
  • jääb samaks
  • läheb mõnevõrra halvemaks
  • läheb palju halvemaks
  • ei oska öelda

Püsikaupade ostuprognoos

Võrreldes eelneva 12 kuuga, kas Teie kulutate järgneva 12 kuu jooksul püsikaupade ostudele rohkem või vähem raha?

  • tunduvalt rohkem
  • mõnevõrra rohkem
  • umbes sama palju
  • mõnevõrra vähem
  • tunduvalt vähem
  • ei oska öelda

Veebiküsitlus on aina levinum meetod uuringu läbiviimiseks

Alates maist 2022 algas uus lepinguperiood, mille kohaselt jätkas instituut Eestis baromeetrite uuringutega. Tarbijabaromeetri puhul mindi telefoniküsitlustelt (Computer Assisted Telephone Interviewing) veebiküsitlustele (CAWI- Computer Assisted Web Interviewing) ja valimit suurendati 800 vastajalt 1000 vastajale. Põhjus üleminekuks tulenes asjaolust, et uuringu eelarve ei võimaldanud enam telefoniküsitlust jätkata selle meetodi kulukusest tulenevalt. Telefoniküsitlusele üleminek kooskõlastati ka uuringu tellijatega. 2025. aasta teises pooles tegi EKI ka tellijale ettepaneku, et teha täiendavalt juurde telefoniküsitlus mõnel kuul, kuid selle finantseerimiseks tellija vahendeid ei leidnud.

Ainult veebiküsitlusena viiakse lisaks Eestile tarbijabaromeetri uuringut läbi ka Taanis, Saksamaal, Poolas ja Ungaris, lisaks veel 7 riigis osaliselt veebiküsitlusena.

Tarbijabaromeeter oli langemas juba enne küsitlusviisi muutust

Tarbijate kindlustunne hakkas järsult langema juba 2021. aasta viimasest kvartalist, st enne küsitlusviisi muutumist ja jätkas langust aasta jooksul kuni 2022. aasta III kvartalini.

Kuna kindlustunde indikaator koosneb nelja komponendi hinnangute osakaalude saldode aritmeetilisest keskmisest (pere majandusliku olukorra muutus viimase 12 kuu jooksul, pere ja riigi majandusliku olukorra muutus järgneva 12 kuu jooksul ning püsikaupade ostude prognoos järgmiseks 12 kuuks), siis enim on mõjutanud indeksit kõige madalamal tasemel olev komponent, milleks on alates 2022. aasta jaanuarist olnud tarbijate hinnangud riigi majanduse tulevikule.

Tarbijabaromeetri komponentide saldode aegread näitavad, et alates 2022. aasta jaanuarist on tarbijatel olnud kõige enam südamel Eesti riigi majanduse käekäik (kõige negatiivsemad hinnangud) ning alles seejärel oma pere majanduslik olukord ja tulevik ning püsikaupade ostmise kavatsused (kõige negatiivsem hinnang Covidi perioodil).

Tarbijate kindlustunnet on lisaks riigi majanduse probleemidele (majanduslangus, kaitsekulud, eelarve, kokkuhoid) mõjutanud üldine ebakindlus, maksutõusud, kiire hinnatõus (2021. aastal oli Eesti hinnatase 91% Euroopa Liidu keskmisest, 2022. aastal tõusis 100%-le Euroopa Liidu keskmisest). Turvatunne kahanes ka seoses sõja jätkumisega Ukrainas ja geopoliitilise olukorraga.

Teistest institutsioonidest on näiteks Ühiskonnauuringute Instituut hinnanud küsitlusmeetodi mõju tarbijabaromeetri tulemustele väikeseks (maksimaalselt 4 protsendipunkti).
https://www.inst.ee/uudised/kusitlusmeetodi-moju-tarbijabaromeetri-tulemustele-on-vaike

Samuti on Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog avaldanud arvamust, et meetodit tarbija kindlustunde madalas tasemes süüdistada ei saa.
https://www.err.ee/1609803351/aivar-voog-meetodit-tarbija-kindlustunde-madalas-tasemes-suudistada-ei-saa

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets on kirjutanud arvamusartikli „Tarbijate kindlustunde mõõtmisest – mina kriitikute kooriga ei ühine“
https://arvamus.postimees.ee/8338705/raul-eamets-tarbijate-kindlustunde-mootmisest-mina-kriitikute-kooriga-ei-uhine

Äribaromeetrites küsitlusviisid ei muutunud

Äribaromeetrites (tööstus, ehitus, jaekaubandus, teenindus) küsitlusviisi muutusi ei tehtud. Nii elanike kui firmade küsitlemisele ei ole Euroopa Komisjon kehtestanud ühtset nõuet, st baromeetrite küsitlusi viiakse eri riikides läbi nii telefoni, veebi kui otsekontaktide teel ja küsitlusviise ka kombineeritakse. Kõigi viie majandususaldusindikaatori seireuuringud on jätkunud alates maist 2022 kuni tänaseni sarnase metoodikaga.

Eesti Konjunktuuriinstituut on sõltumatu rakenduslik teadusasutus, mis on olnud 90 aastat usaldusväärseks partneriks riigiasutustele ja teistele Eesti majandusarengu analüüsijatele. Alates 1994. aastast kuni surmani (16. veebruar 2023) juhtis instituuti Marje Josing. Alates maist 2023 kuni detsembrini 2025 oli instituudi juhiks Peeter Raudsepp. Eesti Konjunktuuriinstituut alustas Euroopa Komisjoni baromeetrite uuringute ettevalmistamist Eestis aastatel 1992-1993 ja ettevalmistused kestsid kuni 1995. aastani. Tarbijabaromeetri küsitlused toimusid 1996-2001. aasta maini kvartaalselt, alates 2001. aasta maikuust küsitletakse elanikke igakuuliselt.