Konjunktuuribaromeetrid 2026 aprillis

Töötleva tööstuse kindlustunde indikaator (aprillis ja märtsis−4) on kõrgem kui 3 kuud tagasi (jaanuaris−8) ja peaaegu sama aastatagusega võrreldes (2025. a aprillis−3). Kõige kõrgem on indikaator elektriseadmete tööstuses (+19) ja madalaim mööblitoomises(−37). Nii sise- kui välisturu nõudlus toodangule püsib enamuses tööstusharudes alla tavalist taset (üldsaldo aprillis−29, jaanuaris−28). Tellimused on tavapärasest väiksemad viiendikul ettevõtetel, suuremad 29%-l ja pooltel tootjatel tavapärasel tasemel. Viimasel 3 kuul hakkas toodangu maht kasvama (saldo aprillis +6, eelmise 3 kuu saldode keskmine−9; 2025. a aprillis +1). Tootmise prognoosid järgmiseks 3 kuuks on optimistlikud ning on oodata toodangu mahu jätkuvat kasvu (saldo aprillis +18, eelmise 3 kuu saldode keskmine +14; 2025. a aprillis +23). Ebapiisav nõudlus on tähtsaimaks takistuseks tootmise kasvule 58%-le ettevõtetele (I kv 2025 75%-le), 10% tootjaid (I kv 4%) teatasid materjali ja seadmete puudusest. Alates aasta algusest on töötajate arvu prognoos positiivne (saldo aprillis +2), 13% ettevõtteid kavatseb töötajaid juurde võtta, 11%-l töötajate arv väheneb ja valdaval osalettevõtetel (76%-l) jääb töötajate arv samaks. Prognooside kohaselt järgmisel 3 kuul toodangu müügihinnad tõusevad varasemast kiiremini (prognoosi saldo eelmisel 3 kuul oli keskmiselt +16, aprillis +33).

Ehitusettevõtete kindlustunde indikaator on vähehaaval tõusmas (detsembris −10, märtsis −5, aprillis −3) ega ole enam nii madal kui aasta varem (−13 aprillis 2025). Nõudlus ehitusturul on paranemas. Tellimusi on tulnud aegamööda juurde (saldo jaanuaris-veebruaris −21, märtsis −20, aprillis −19). Viimastel kuudel ehitustegevus veel vähenes (saldo −8), kuid lähikuudel on oodata hooajalist elavnemist. Töötajaid vajatakse juurde (saldo +13). Ehitustööde hinnad võivad sisendhindade survel tõusta, hinnatõusu prognoosib 60% ettevõtteid.

Jaekaubanduse kindlustunde indikaator nihkub võrreldes märtsiga napilt plusspoolele ja on parem ka aastatagusest näitajast. Viimase kolme kuu negatiivne müüginäitaja paraneb, kaubavarud vähenevad ja müüki loodetakse parandada ka järgneva kolme kuu jooksul. Kaupade hinnatõusu prognoosib viiendiku võrra rohkem kauplusi kui märtsis.

Teenindussektori kindlustunde indikaator tõusis märtsi −5-lt aprillis −4-le (aprillis 2025 oli see −1). Jaanuaris-veebruaris oli kindlustunne pisut kõrgem (jaanuaris −1 ja veebruaris =0). Viimasel kolmel kuul teenuste müük vähenes (saldo −13) ja ettevõtete majandusolukord halvenes (saldo −16). Lähemal kolmel kuul on aga enamikus harudes loota teenuste müügi kasvu nagu ka aasta varem (prognoosi saldo +16, apr 2025 +15). Töötajate arvu suurendatakse veidi (saldo +7). Hinnaõus kiireneb mõnevõrra, eriti turismi ja transpordiga seotud harudes.

Tarbijate kindlustunne oli aprillis madal ja halvenes viimase kuuga. Tarbijate kindlustunde indikaator oli aprillis −33, mis oli küll vähem negatiivsem võrreldes aastatagusega, kuid halvem märtsist ja pikaajalisest keskmisest (märtsis −29, aasta tagasi −36, pikaajaline keskmine −11). Võrreldes märtsiga halvenesid aprillis kolm indikaatori komponenti neljast: perede hinnangud oma pere praegusele majanduslikule olukorrale ning perede ja riigi majandusliku olukorra prognoos järgnevaks 12 kuuks (komponendid negatiivsed ja alla pikaajalist keskmist). Viimase kuuga paranes vaid püsikaupade ostuprognoos, mis püsib küll negatiivne, kuid oli aprillis taas jaanuari-veebruari tasemel. Võrreldes aastatagusega vähenes negatiivsus nii perede hinnangutes oma pere praegusele majanduslikule olukorrale kui selle tulevikule ja püsikaupade ostmisele lähema 12 kuu jooksul, kuid riigi majandusliku olukorra tuleviku osas oldi pessimistlikumad. Oma pere praegust rahalist olukorda hinnati aprillis järgmiselt: 47% peredest suutis säästa (neist 7% palju, ülejäänud natuke), 32% tulid rahaliselt ots-otsaga välja, 14% elas varasematest säästudest ja 5% võlgu ning 2% ei osanud olukorda hinnata. Inflatsiooniootused olid oluliselt kõrgemad aastatagusest ja pikaajalisest keskmisest ning need on viimased kaks kuud suurenenud. Töötute arv tarbijate hinnangul järgmise 12 kuu jooksul kasvab ja prognoos on negatiivsem aastatagusest, kusjuures trend on tõususuunaline alates aasta algusest ning tarbijatel on see veendumus viimase kuuga süvenenud.