Konjunktuuribaromeetrid 2026 mais

Tööstuse ja teeninduse ning tarbijate kindlustunne sesoonselt tasandamata andmetel mais (kui küsitluse viis läbi Statistikaamet) ei erinenud kuigivõrd aprilli tulemustest (viis läbi EKI). Kaubanduses oli kindlustunne mais kõrgem  ja ehituses  madalam kui aprillis.

TÖÖSTUSBAROMEETER

Tööstuse kindlustunne paraneb alates 2025 aasta detsembrist (näitaja oli siis -14 punkti), jõudes 2026. aasta aprilliks -4-le. Mais SA andmetel paranemise jätkus (kindlustunne -1), mis on ka kooskõlas EKI varasemate kuude andmetega.

TEENINDUSBAROMEETER

SA esitletud teenindussektori ettevõtete kindlustunde indikaatori tõus aprilli -4-lt (EKI uuring) ‑0,1-le mais ei ole üllatav, ka eelmistel aastatel on kindlustunne mais enamasti tõusnud (mais 2025 tõusis see -1,1-lt -0,6-le).

Teenindussektori ettevõtete kindlustunde indikaatori tõus suvehooaja eel on tavapärane ja tuleb osalt majutuse, toitlustuse, turismi jt hooajalise nõudlusega sektorite lähikuude väljavaadete paranemisest. Kindlustunde indikaator oli samal tasemel ka veebruaris 2026 (samuti -0,1). Võrreldes eelmise aasta maikuuga on SA poolt esitletud kindlustunde indikaator peaaegu samal tasemel (mais 2025 oli see -0,6, mais 2026 -0,1).

TARBIJABAROMEETER

Tarbijate kindlustunne mais (-31, SA uuring) jäi peaaegu samale tasemele võrreldes aprilliga (-33, EKI uuring), paranemine oli minimaalne. Tarbijate kindlustunne on veidi vähem negatiivsem aastases võrdluses (EKI mais 2025 -35). Maiga samal tasemel oli tarbijate kindlustunne viimati 2025. aasta oktoobris. Jaanuaris (-23) ja veebruaris (-24) oli kindlustunne vähem negatiivsem, kuid alates märtsist (-29) halvenes veidi.

Kindlustunde komponentide hinnangud SA mai ja EKI aprilli uuringul erinesid suhteliselt vähesel määral perede praeguse ja tuleviku majandusolukorra prognoosi osas järgneva 12 kuu jooksul. Mõnevõrra suurem vahe oli riigi majandusliku olukorra hinnangule järgmise 12 kuu jooksul, kus hinnangute saldo oli SA mais -40, EKI aprillis -53 (kuid näiteks märtsis -41 ja veebruaris-jaanuaris -33..-30). Suurem vahe oli kindlustunde komponentidest ka püsikaupade ostuprognoosis järgmise 12 kuu jooksul, hinnangute saldo SA mais -27, EKI aprillis -18.

EHITUSBAROMEETER

SA esitletud ehitussektori ettevõte kindlustunde indikaator (mais -17) on EKI poolt tehtud uuringu tulemustega võrreldes madalam. EKI ehitusbaromeetri uuring näitas viimastel kuudel ehitusturu olukorra aeglast paranemist, kindlustunde indikaator oli veebruaris -7, märtsis -5, aprillis -3, mis on ühtlasi pikaajaline keskmine ehitusbaromeetri kindlustunde tase. EKI hinnangul ei ole ehitusturul tervikuna kindlustunne järsult vähenenud. Trendi suund selgub järgmiste kuude küsitlustest.

JAEKAUBANDUSBAROMEETER

SA poolt avaldatud jaekaubandusettevõtete kindlustunde indikaator mais on 14,0. Aprillis näitas EKI uuring jaekaubanduses kindlustunnet +2. Kindlustunde tõusu jätkumine mais oli ka EKI andmeil prognoositav, sest kaupade tellimused olid suurenemas ja müügi prognoosi saldo tõusis aprillis +30-le. Juba aprillis tõusis kindlustunne 10 punkti võrra -8-lt +2-le ja oli kõrgem kui kahel eelmisel aastal samal ajal. Samuti tõusis kindlustunne 2025. aasta mais (-13-lt -4-le). Tavapäraseid hooajalise müügi kasvu ootusi tõstab sel aastal lootus, et jaekäibesse jõuab elanikele tulumaksu muudatusega kättejääv lisaraha.

Kokkuvõtlikult võib välja tuua, et EKI aprilli ja SA mai uuringutulemused olid majandususaldusindeksis kolme suurima osakaaluga sektori (tööstus, teenindus ja tarbija kokku 90%) puhul küllaltki sarnased.

Erisused olid mõnevõrra suuremad ehituses ja jaekaubanduses. Majandususaldusindeksis on nende kahe sektori osakaal samas suhteliselt tagasihoidlik (ehitus ja jaekaubandus kokku 10%). Kuna SA kaalub üksikettevõtete vastuseid, siis harudes kus on suuri domineerivaid firmasid vastajate hulgas võib tulemuste volatiilsus suureneda.