EKI AJALOOLINE TAUST

Eesti Konjunktuurinstituut loodi 1934. aastal riikliku instituudina, mille alalisteks liikmeteks olid Majandusministeerium, Põllumajandusministeerium, Välisministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Pank, Pikalaenu Pank, Kaubandus Tööstuskoda, Eesti Maapank, Põllutöökoda.

Konjunktuurinstituut tegutses Riigisekretäri järelvalve all. Koostöös Statistikaameti ja teiste riiklike majandusinstitutsioonidega jälgiti ja analüüsiti Eesti majandusseisu ja anti välja mitmeid perioodilisi trükiseid. 1940. aastal seoses nõukogude okupatsiooniga ja Eesti turumajandusliku arengu katkemisega, instituut suleti. 1966. aastal alustas Eestis tööd kaubaturgude uuringutega tegelev Üleliidulise Kaubanduskonjunktuuri Teadusliku Uurimise Instituudi Eesti Filiaal. 1990. aastal Eesti taasiseseisvumise protsessis eraldus Eesti filiaal üleliidulisest alluvusest ja arvestades temaatilist järjepidevust asus taas tööle Eesti Konjunktuuriinstituudi nime all. Aastatel 1990-1997 töötas instituut riikliku instituudina Majandusministeeriumi haldusalas. 1997. aastal instituut privatiseeriti. Instituudi aktsiate omanikeks said Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, AS BCS ja 7 eraisikut. 2007. a sai instituudi 100% omanikuks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) iseärasuseks võrreldes tavapäraste äriorganisatsioonidega on see, et tegemist on eraõigusliku rakendusliku suunaga (arendus)teadusasutusega.

MISSIOON JA ÜLESANDED

EKI missiooniks on oma uuringutega kaasa aidata Eesti majanduse arengule. EKI kogub, töötleb ja analüüsib majandusinformatsiooni nii, et selle põhjal saab teha kvaliteetseid makro- ja mikromajanduslikke otsuseid. EKI müüb avaliku ja erasektori otsustajatele majandusinformatsiooni, mis aitab juhil/ettevõtjal majandusotsuseid langetada ja turul orienteeruda.

EKI ülesandeks on:

  • Eesti majanduse seisukorra igakülgne analüüs ja objektiivne hindamine;
  • Majanduskonjunktuuri jälgimine maailmas (eriti Balti riikides) ja selle analüüs Eesti majanduse seisukohalt;
  • Regulaarne jooksva majandusinformatsiooni kogumine ja töötlemine;
  • Eriuurimuste korraldamine aktuaalsete majandusprobleemide lahendamiseks;
  • Riigiasutuste ja eraettevõtjate majanduskonjunktuurialase informatsiooninõudluse rahuldamine, aidates nii spetsialistidel langetada optimaalseid majanduslikke ja sotsiaalseid otsuseid.

EKI tugevateks külgedeks on:

  • Pikaajaliste sisukate andmebaaside olemasolu
  • Professionaalne kaader
  • Tööde kõrge professionaalne tase, sisukus ja rakendatavus majandusotsuste langetamisel.
  • Operatiivsus klientide vajaduste rahuldamisel 
  • Paindlikkus ja oskus leida ühiskonnas nõudlust omavaid töid
  • Riskijulgus uute teemade käsitlemisel ja metoodikate väljatöötamisel 
  • EKI hea imidž nii avalikkuse kui püsiklientide silmis.

EKI KOOSTÖÖPARTNERID

Eesti Konjunktuuriinstituudi olulisemad koostööpartnerid on:

  • Majandusuuringutega tegelevad allüksused Majandusministeeriumis, Eesti Pangas, Põllumajandusministeeriumis, Välisministeeriumis
  • Eesti Statistikaamet
  • Välisriikide statistikaametid (Soome, Rootsi, Belgia, Läti, Leedu).
  • Eesti teadusasutused ja kõrgkoolid
  • Välisriikide teadusasutused (Rootsi Konjunktuuriinstituut, Müncheni Majandusuuringute Instituut IFO, TIKE – Maa ja Metsätalousministeriön Tietopalvelukeskus, Läti Agroökonoomika Instituut jne).